Mustvälja külje all

Kuna parasjagu oli suvevaheaeg ning poiss oli otsustanud oma aega mitte kooli nelja seina vahel veeta rändas ta jälle üpris suvaliselt mööda maad ringi, unistades kuidas ta kunagi Extarneusile läheb. Ta oli sellest pisikesest peale unistanud, ja sealt poleks ka ta isa teda kätte saanud, mitte et see mees eriti oleks üritanud temaga kontakti saada. Too tüüp oli oma poja peale ikka väga solvunud.
Katma oli metsas juba üpris kaua jalutanud, kuigi ta oli ammuilma end pilgeni täis joonud. Ta ootas, et need neetud silmad uuesti normaalse värvi omandaksid, et ta saaks minna ja öömaja nuruda, kuigi tegelikult oleks ta vabalt saanud ka kuskil puu otsas või all magada, kuid see ei olnud eriti mugav väljavaade.

OT: Achemarie.

Ach oli tulnud jalutama, sest kodus oli mingi räme party või igastahes suht tümps käis, ja see achemariele eirti ei meeldinud, polnud tal tegelikult probleemi puu otsaski magada, sest haldjad nagu nad olid suutsid seda hästi. Just tahtis ta puuotsa ronida, ent ette jäi üks blond poiss.. "Eee.. hei?" küsis Ach.

OT: sorry kirjakate pärast... laptop..

Katma võpatas võõra hääle peale. Poiss oli olnud üpris veendunud, et seal polnud mitte kedagi peale tema ja mõningate loomade. "Hommik." lausus ta üpris lampi unustades end hetkeks ning parandades selle siis mõne hetke pärast võõrast pilguga mõõtes heiks.

Ach ronis siis kibekähku ühe puu kolmandale oksale. "Achemarie" sõnas ta

"Mis..?" küsis Katma kulmu kortsutades ning jälgides kuidas võõras tüdruk mingi puu otsas turnis. Ei tundnud eriti mugav, aga samas paistis tüdruk sellega üpris hästi toime tulevat.

Marie kortsutas kulmu. Seejärel sõnas. "Minu nimi. Achemarie Calimerie Andromedea." Ach naeratas, kuigi tihti ta seda ei tee. "Sinu?" . Ach oli roninud oksale püsti ning järgmisest haaranud ning end üles vinnanud. 1.80 m ma pakun..

"Ahah." noogutas Katma jälgides mida tüdruk tegi. "Kyle Engel." vastas ta siis eriti selle üle mõtlemata. Kyle oli tavaliselt inimestele vastuvõetavam nimi, kui Katma. Poiss püüdis ära arvata, kas tüdruk teab, mis soost ta on.

Marie turtsatas" Kuule üldse, oled sa naine või mees" küsis ta siis muiates.

"Arva ära." lausus Katma peale väikest pausi ning muigas õrnalt, kuigi tüdruk ei pruukinud seda nii kõrgelt puu otsast näha.

Marie proovis oletada hääle järgi. Raske. "Pakun.. et .Mees?" sõnas ta siis lõpuks. Kesksooline

Otseloomulikult kesksooline, eks ole, transa. "Palju õnne, teie vastus on õige." lausus poiss väga ametlikult ning hakkas siis lampi naerma.

Marie naeris ka vaikselt kaasa. Järsku märkast ta väikest verenire poisi suujuures. "Pssh, mis sa oled .. vampiir?" sosistas ta hirmunult.

OT: Ma ei ole kirjutanud, et Katma suu must oleks, nii et palun ära järgmine kord nii tee.

"Kardad?" küsis poiss, kuigi tal ei olnud tol hetkel aimugi, mille järgi tüdruk aru sai, et ta vampiir on. Mõne hetke pärast ta siiski avastas tillukese verenire oma suu nurgast, ja otsustas, et hangib endale esimesel võimalusel peegli.

Ach teeskles ennem. "Ega mitte." vastas ta ning potsatas allapoole.

OT:"Okei.."

"Mis rassist sa oled?" küsis poiss. Inimene ta igatahes päris kindlasti ei olnud. Sellised oleks tema läheduses ainult värisenud ja võimalikult kiiresti minema tahtnud saada, kui nad just hullud polnud. Hullud inimesed olid toredad tegelikult isegi, mis siis, et jätkuvalt väga õrnakesed, siiski palju toredamad kui need kes pidevalt pabistasid oma lühikese elu pärast.

Ach kallutas pead paremale. "Haldjas. " vastas ta kulmu kortsutades.