Öine linn

Katma oli just mõned tunnid tagasi Tegwasse jõudnud. Isegi vampiiri kohta oli ta ülimalt väsinud ning kukkus ühel tänava nurgal kokku. Mõne tunni pärast, kui juba pime ning kergelt jahe oli ärkas ta uuesti üles ning ajas end püsti. Mööda tänavat tulid talle vastu kaks purupurjus deemonit, kuid üldiselt oli see linnaosa üpriski rahulik, kuid kui ta oli jõudnud oma uinaku kohast kahe tänava kaugusele hakkasid purjus olendeid rohkemaks minema. Vahepeal visati mingi inimene ühest ööklubist välja. Katma ei kuulnud, mis põhjusel, kuid ega see teda väga ei huvitanud.

OT: Hannah.

Hannah oli kuidagi ka öösel linna rändama sattunud. Ta ei tundnud ennast väga mugavalt ning kiirendas sammu. Tüdruk jõudis veidi kahtlasesse linnaossa ja kiirendas sammu peaaegu jooksuks. Ta tahtis sealt kiirelt minema saada. Ühel hetkel kõndis Hannah mingisugustele tüüpidele otsa. Ta vabandas ning hakkas edasi kõndima, kuid üks võõrastest haaras tal käsivarrest ja tõmbas teda enda poole. Tüdruk hakkas siplema, kuid mehe haare oli tugev. Tüüp haises alkoholi järele. "Laske mind lahti pagan !" karjus tüdruk ja üritas lahti rabeleda.

Katma oli just pööranud järgmisele tänavale, kui üks lällav düüd seal arvas, et tal seltsilist oleks vaja. Poiss jälgis seda mõne hetke üpris juhmilt üritades aru saada, mis rassist see purjus tüüp on. Pimedas oli see veidi keeruline. Poiss jalutas mehe juurde ning koputas talle kergelt õlale. Tal ei olnud väga kaklemise tuju, aga tundus, et too tüdruk väga ei tahtnud selle mehega seal koos olla. Kui hästi läheb, siis on mees piisavalt purjus, et tüdruk ära unustada, kui ta Katmat näeb.

Oletame, et see mees laskis siis Hannah'ist lahti ja pööras pilgu uuele tüübile. Hailey taganes kohe ja tõusis õhku. "Tänud..." pomises tüdruk õhku ja hoidis piisavalt kauget vahemaad. Ta ei kavatsenud veel ära minna. Tüdruk soovis näha, mis nüüd juhtuma hakkab. Ja seda poissi, kes oli talle kui väike abiline, ei saanud ka sinna niisama jätta. Kasvõi siis hiljem lihtsat tänan öelda.

Katma sehkeldas seal selle mehega veel mõnda aega. Ilmselt ei saanud purjus tüüp aru, et tegu ei ole tüdrukuga. Ta ajas Katmale üpris igasugust iba, kuid kui poiss oli aidanud tal tema viimasele pudelile lõpu peale teha jäi mees magama ühe maja trepile, milleni nad vahepeal nihkunud oli. Mehest lahti saanud kirtsutas Katma üpris hapult nina. Ta haises nüüd selle alkoholi järgi, olgu neetud see tugevam haistmis meel.

Hannah oli selle ajaga läinud kuskile sinna samasse madala maja katusele peale istuma. Ta kõlgutas kergelt oma jalgu ja vaatas selle poisi poole. Olgugi, et kui naljakas ta ka ei olnud, Hailey sai kohe aru, et tegemist on poisiga. Kuid jah, Hannah lihtsalt vaatas ja muud targemat ta sellel hetkel midagi teha ei osanud.

Katma nuhutas vastikusega veel korra oma jaki varrukat, enne kui selle seljast võttis ning üle käe riputas. Nii oli natuke parem. Jõudnud kohani, kus istus too tüdruk kelle "peika" ta just ilusti magama oli pannud küsis ta katuse ääre juures peatudes: "Ega sul lõhnaõli ei ole?"

Hannah tõstis naeratades oma käed ülesse. "Kotti pole, seega mitte ja pealegi..." Tüdruk lendas kiirelt alla tolle tüübi ette. "... ma pole kindel, kui väga sulle naiste lõhnaõlid sobivad." Hailey muigas ja ulatas siis poisile oma käe. "Hannah Hailey Night, ja aitäh pisikese abi eest."

"Igatahes sobivad nad paremini, kui see tappev alkoholi lõhn." arvas Katma tüdruku kätt vastu võttes. "Kyle Engel, ja pole tänu väärt." lausus ta siis õrnalt naeratades, enne kui tüdruku käe uuesti lahti lasi ning üle õle uuesti tolle joodiku poole kiikas. Magas siiani. Ja too tundus olevat ka mitte-inimene, seega ei tohiks kerge öine jahedus talle eriti midagi teha.

Hannah nuhutas kindluse mõttes veidi õhku. Ta pani aga käe ruttu ninale ning tegi haput nägu. "Selle koha pealt on sul õigus." Siis lasi tüdruk ninast taas lahti. Eks kannatab ära. " Kuhu sa teel oled ?" küsis Hailey siis kiikas samuti hetkeks selle vääraka mehe poole. Magas nagu karu. Ja jumal tänatud.

"Otseselt mitte kuhugi." vastas Katma kergelt õlgu kehitades. Ta oli alles mõne tunni eest linna jõudnud ja suurema osa mingi prügikasti taga maganud. Äkki ta oleks sinna prügikasti juurde pidanud tagasi minema, äkki seal oleks mõni vana lõhnaõli pudel olnud? "Aga mida sina sellisel kellaajal õues teed?" küsis poiss siis. Mõnikord võis juhtuda, et ka tugevamate rasside esindajad jäid purju, ja siis oli võimalus vägistatud saada üpris suur, kuigi selliste puhul poleks ka koju jäämine väga aidanud. Tulevad kasvõi läbi seinade kui väga vaja.

" No mina otsustasin kodust eemale saada. Vanemad on hullud." Hannah vakatas. Ega ta võõrale ei tahtnudki midagi esialgu kohe kõike rääkima hakata. Tüdruk ju veel isegi ei teadnud toda poissi eriti. "Aga ma arvan, et peaksin sinna tagasi hakkama minema. Kuigi jah, ma olen nähtavasti veidi isegi eksinud. Siia pole mul kunagi asja olnud ja sellepärast on mulle see linnaosa võõras." Üks tänavalamp nende juures kustus. "Kell on nähtavasti juba palju," pomises ta siis. Mingist kellaajast pidavat ju see tänavalgustus kustuma.

"Kui see sulle sobib, siis me võime koos sinna sinu maja juurde ekselda." arvas Katma. Ta üldiselt ei olnud eriti seltsiv võõrastega, aga selle tüdrukule toppis ta end kaasa lihtsalt juhuks, kui veel mõni täis peaga tüüp peaks ta teele sattuma. Kõlas kerge kõlksatus, kui too joodik ilmselt käega ümber lükkas pudeli, mille Katma ta kõrvale trepile oli pannud, kuid hetke pärast mees juba norsatas uuesti.

Hal hindas poissi veel mõõtva pilguga. Tundus siiski üpriski usaldusväärne ja tore ka veel pealegi. "Miks ka mitte. Lõppkokkuvõtteks me peaksime jõudma ühele tänavale nimega Long Street. Kuid mul pole üldse aimu, kuhu suunda see jääb..." Tüdruk jäi korra mõttese, kuid tal ei tulnud tõesti meelde, mis teid pidi ta üldse siia sattus. Kui too poiss ka midagi ei tea, siis peab hakkama vist lihtsalt otsima. Vaevalt nad siit kandist veel mingeid kained tüüpe leiavad, kes neile rõõmsasti teed kätte näitaksid.

"Kas see tänav läheb läbi kesklinna?" küsis Katmahuima pärast väikest mõttepausi. Ta oli Tegwas olnud viimati jõuluvaheajal ja siis ainult korraks. Põhjalikumalt linnas ukerdanud oli ta viimati eelmine suvi, nii et ta ei olnud väga kindel, mis tänavad kust läksid, kuna Tegwa ei olnud ainuke linn kust ta suvejooksul läbi käis. Mõnikord läks ta Maale ka, aga seal tekitas ta inimestes mõnikord natuke liiga kiiresti kahtlust, kui keegi kogemata ta kätt või muud keha osa juhtus puudutama või siis temaga tüli noris. Üleüldse oli Maal väga tülikas. Öösiti oli ainuke aeg kui normaalselt ringi käia sai, ja siis kippusid suuremates linnades olema mingisugused lällajad kes mõnikord ei olnud kindlad, kas ta oli poiss või tüdruk. Ilmselt aitas kaasa sellele ka alkohol ja see kahekordselt nägemine, mida see tekitama pidi.

"Ta on kesklinnale üpriski lähedal jah. Kesklinnast pole mitte mingi probleem mul koju saada." Hannah'il tärkas lootus, et ehk poiss oskabki teed juhatada. Hal vaatas korra taevasse. Pilved olid taevas ning tähti polnud näha. Siis viis tüdruk taas pilgu tollele Kyle'le või kuidas-ta-nimi-nüüd-oligi poisile. Hay kavatses temalt veel mitu küsimust küsida.

"Kesklinna ei tohiks raske olla minna." arvas Katma vaadates korra ringi ratast. Parasjagu pidid olema need lambid muidugi ära kustunud. "Pöörame sealt ära," arvas ta viibates piki tänavat edasi ühe kohani, kus see teise tänavaga ristus. Seal nurgapeal oli kellegi maja ette maasse torgatud kellegi päikesepatareiga lamp, nii et see koht oli üpris hästi näha.

"Olgu," lausus Hal ning hakkas siis poisi järel sinna poole kõndima. " Kuhu sa siis lähed, kui me oleme lõpuks kesklinna ülesse leidnud ja mina oma maja ka ?" See oli Hannahi esimesene küsimus. Tüdruk viskas aeg-ajalt pilgu taeva, lootes et märkab seal mõnda tähte.

"Üritan leida mingit kohta, kus magada või koperdan linnas ringi ja päästan teisi sinusuguseid purjus onukeste käest." lausus Katma kergelt muiates vaadates samuti korraks taevasse. Vähemalt polnud täiskuu ja linnavahel ei jooksnud hundikesi ringi, kuigi mõnikord oli üpris huvitav jälgida, kuidas mõni linna sattunud loom prügikaste peale peale pööras ja läbi mõne klaasi mingisse poodi koperdas.

"Mm... okei," sõnas Hal ning jäi mõttesse. Ta polnud veel kindel, kas pakkuda poisile ka öömaja või mitte. See oleks olnud küll viisakas, kuid Hannah polnud kindel, kuidas see Lizzie'le meeldiks. Tüdruk vaatas otse ette. See ristumiskoht ei tahtnud kuidagi hoolimata nende edasiminekust lähemale tulla. Või oli see lihtsalt Hailey väsimuse vili. Tüdruk hõõrus korra silmi, kuid midagi ei muutnud. "Kes sa oled ?" küsis ta siis. Teine küsimus.

Ega tegelikult polnud väga tark ka mingile suvalisele öömaja pakkuda, kuigi see oleks tüdrukust väga armas olnud. "Mm.. Vampiir?" pakkus poiss ja kehitas siis õlgu. "Sõltub mida sa mõtled." lisas ta siis. Nüüd nad jõudsid selle pööru kohani isegi, ja siis pöörasid sealt ära, i guess. Tänav oli pikk ning kergelt kaarjas, nii et tänava lõppu poleks ka selge ilmaga näha olnud.

"Vampiir ?" küsis tüdruk veidi üllatunult. Tegelikult ta seda tahtiski teada. Hannah oli endiselt kahevahel, kas kutsuda poiss endale öömajale või mitte. Selle asemel, küsis ta: "Kui vana sa oled ?" Hailey otsustas, et uurib selle poisi kohta nii mõndagi, kui ta just ise endast vatrama ei hakka. Niikuinii tee oli arvatavasti neil veel piisavalt pikk.

"Ei usu?" küsis Katma tüdruku poole vaadates "Eh, üheksateist." lausus ta siis väikse pausi pärast vastuseks järgmisele küsimusele. Teed jagus neid veel piisavalt, eriti siis, kui nad ära eksivad. "Aga sina? Kes ja kui vana sa oled?" küsis ta siis vastu, kui oli uuesti pööranud oma pilgu teele. Tänavatel polnud küll autosid, kuna Tegwas selliste masinatega ei liigeldud, kuid vastu mõnda aeda kõndima oli poiss siiski võimeline.

"Miks ma ei usu, ikka usun," pomises Hannah lõpuks siis ja noogutas siis poisi vastuse peale. Üheksateist, selge. Tüdrukust kolm aastat vanem. "Mina olen... ingel ja ma olen kuusteist." Hailey naeratas, kuid pigem omaette, sest selles pimeduses polnud teistel seda võimalik näha. Üleüldse polnud peaaegu midagi näha, poisi kohaolust sai enamasti ainult tema liikumisega kaasnevatest helidest aru. Kui silmi teritada, siis võis võib-olla ka tema kuju veidi pimeduses märkata. Kuid Hannah'ile oli praegu tähtis seegi, et ta siin üksi ei pidanud olema. Ja ühes asjas otsustas tüdruk lõpuks siiski veel ära. "Sa võid minu poole öömajale tulla, kui sa soovid. Aga minuga elab koos veel ka õde, seega ta ei pruugi sinu kohalolust just vaimustuses olla." Hal hakkas õde meenutades teda kohe veidi igatsema.

OT: Su tegelane võiks tulla küll. Nähtavasti peaks ta esialgu siis veel mõtlema, või omi asju ajama ja siis tulema, sest hetkel nende koduteemas jõudis Hal üksinda koju. See jäi poolikuks, et kui sa tahad liituda, siis sa jõuaksid veel. Tegelikult ma peaksingi seda kohe natukene jätkama. - suht ' lühike ' post tuli xD

Katma nägi siiski pisut paremini kui tüdruk, vampiirid ja nende toredad meeled, kuigi ega seal tõesti oli pisut pimeda võitu, kui välja jätta need lambid mis neile juba seljataha jäid. Eksklinnas peaks veel mõni töötav pood ka olema, võib-olla. "Siis ta võib mu välja visata, kui talle ei sobi. Ma usun, et ma suudaksin mõne teise kohta ka leida." arvas Katmahuima õlgu kehitades pärast seda, kui oli tüdruku vastuste peale noogutanud.

OT: Aga me põhimõtteliselt võiksime äkki siin ka jätkata, või sa tahad tingimata, et ma nagu sinna Katmaga tuleks/läheks?